Take two!

Lõpuks ometi jõudsin taas niikaugele, et fimo kastist välja tirida ning uuesti sellega midagi katsetada. Üllataval kombel ei olnudki tulemus nii jube, kui esimese korra põhjal kartsin. Eriti arvestades seekordse töö keerukust.

Kuna mõned ehtevalmistamise jubinad jäid hetkel puudu, siis päris valmis sain ühed kõrvarõngad ja kee. Fimo "pärleid" jäi aga ootele veel umbes ühe komplekti jagu :)

Midagi uut, või hoopis vana?

Ühel talvisel õhtutunnil tuli taas tahtmine midagi nokitseda. Kuna aga lapsed nõudsid pidevat tegutsemist, siis mõtlesin katsetada midagi sellist, millega annaks tegeleda isegi samal ajal lastetoas mängides.

Umbes nädalase töö tulemuseks oli veidi alla meetri läbimõõduga kaltsuvaip.

Päris asjalik tuli mu meelest, esimese korra kohta :D

Lipp-lipi peal, lapp-lapi peal...

Ühel sügisesel nõrkushetkel juhtus kuidagi nii, et saigi lõpuks kaua unistatud overlokk soetatud. Nüüd siis jõudsin ka sinnamaani, et midagi suuremat õmmelda proovida.

Päevakorda kerkis lapitekk.
Kui hunnik juppe oli valmis lõigatud ning neid põrandal kokku sobitama hakkasin, tuli tütreke kah seltsi "puzzlet" panema :P
Lõpuks otsast kokku õmblema hakates jõudsin aga nii-ehk-naa mitu korda kavandit muuta ning lõpptulemus oli tunduvalt suurem, kui algselt teha mõtlesin.
Aga enam-vähem jäin rahule. Eks arenguruumi on ikka kah :)

Never say never :P

Olin arvamusel, et paljalt poepärlitest tehtud ehted on jamad ning ise neid mingi hinna eest tegema ei hakka... :DSaatuse kiuste sattusin aga ühele väiksele kiirkursusele, kus tutvustati traadiga heegeldamist. Kui sissejuhatuses heegeldamist mainiti oleksin peaaegu haigutanud, kuna asi kõlas ebahuvitavalt. Lähemalt asjasse pühendudes paisus huvi iga hetkega ning palju ei puudunud, et oleksin sealt samast vajalikud tööriistad ja hunniku ehtematerjali koju vedanud :P
Nädal-paar hiljem oligi asi aga sealmaal, et postiljon tõi koorma pärleid-traati jm vajalikku pudipadi. Pangakonto kahanes märkimisväärse summa võrra :O
Tol kursusel sai meisterdatud kaunis kaelakee ja täna valmis siis selle juurde sobiv paar kõrvarõngaid.

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Eile õhtul sai end siis lõpuks kokku võetud ja hilisest tunnist vaatamata juba pikalt planeeritud tegevusega lähemat tutvust tehtud.

Raamat ette, töövahendid käeulatusse ning esimene katsetus Fimoga võis alata.
Videodest vaadatuna ning raamatust loetuna tundus asi imelihtne. Mis seal siis ära ei ole!
Esimese väikse takistusena avastasin, et ei leia majapidamisest üles ühtegi vaibanuga :(
Pidin seega leppima mingi suvalise noahakatisega, mis aga osutus parajaks nuhtluseks. Tarvis endale ikka isiklik asjalik nuga osta!
Õhtu eesmärgiks oli katsetada teatud tehnikaid ning värvideks valisin punase, musta ja veidike valget.
Susserdamise esialgset tulemust võib näha siin:


Nüüd on tarvis veel veidi viimistleda ning jubinatest midagi kokku kompunnida. Loodetavasti said augud ikka piisavalt jämedad, muidu on nalja kui palju :D

Tähelepanu, valmis olla, läks! :P

Nonii, nonii, nonii, näis, mis meil siin nüüd toimuma kõik hakkab. Väike lootus on aga juba eelmise aasta lõpus pähe tulnud ideid teostama hakata ning oma väiksed käekesed tegusalt tööle sundida. Seda siis nii fotograafia kui käsitöö vallas :)